Aga hakkame pihta otsast.

Tere, alustame siis algusest. Olen 30-aastane noormees, õnnelikus abielus ja muidu ka tore indiviid. Aastaid peas keerelnud mõte sai nüüd kätte võetud ja ära tehtud. Korduvalt on mulle öeldud, et sa peaksid blogi pidama või et sul mölapidamatus, kasuta see ära. Siin ma nüüd olen. Viimaseks tõukeks sai reis sõpradega Vietnami, kus hakkasin reaalselt märkmeid tegema ja üles kirjutama. Vaatame, mis elu toob, aga seda ma tean, et kui ise ei tegutse, siis tegutseb keegi teine ja sinul endal pole sellest vähimatki kasu. Koguaeg ei peagi kasu olema, aga vahepeal võiks ju :)