top of page
  • Writer's pictureOnu Oliver

Meie Vietnam!

Updated: Mar 9, 2019



14.02-17.02

Reis algas 14.02.2019

Kuna oli sõbrapäev ja Efka sünnipäev, siis saime kõik ilusti Valga/Valka piiri peal kokku, et teha esimesed kiired shopingud. Edasi oli Riia-Helsingi-Doha-HoChiMinh…


Nii kohal me oleme. Viisaga läks normaaslelt 45 minti umbes ja ei olnud üldse hull.

Lennujaamast välja astudes saime esimese kuuma õhu pahvakaga vastu hambaid ja tõesti üllatav, kui palju inimesi seal lennujaamas meidki ootas 😃

Kellelgi minu nimega silti jällegi käes polnud, nii et pidime hakkama ise transporti vaatama. Sattusime ühe siseviskaja otsa, kes lubas ilusasti hotelli ära viia 450K dongi (u.17€) eest.

10-kesi mahtusime ilusasti bussi, aga tagantjärele mõeldes, sätiti meid nii istuma, et kolm meest ette ritta (kellel ilmselt sulli rohkem kaasas) ja filmimine keelati ära kohe jne. Trikk siis selline, et hüppas üks vend roolitaha ja tegi näo, et makske juba lennujaama mingi tasu ära vms. et saaks minema üldse, hakkasime siis andma talle, et palju ja mida, võttis sujuvalt rahakoti enda kätte (ÄRGE KUNAGI ANDKE ENDA ASJU KÄEST ÄRA!) ja võttis hunniku 50 euriseid ja hakkas neid lapates lugema. Samal ajal mingit möla ajades jne ja pani nagu paki tagasi ja siis ütles , et dongid sobivad ka ja et ta läheb käib vetsus korra ära, et me ootaks. See käis nii sujuvalt tal kõik, et uskumatu. Me teadsime, et sellised asjad on võimalikud, aga et nad seda nii hästi on reaalselt õppinud ja meie endi silme all sellise triki teevad. Uskumatu! Mustkunst mulle koguaeg meeldinud, aga pole veel nii arvestatavat summat kunagi pidanud show eest maksma.

Paari minuti pärast oli hoopis kolmas mees roolitaga, kes siis hakkas sõitma õiges suunas ja lubas suitsu teha ja filmida ja ükskõik mida teha, sest tagantjärele mõeldes olid trikid juba tehtud ja neil tuju hea..


Ho Chi Minh

Okei. Jõudsime siis ilusasti meie esimesse ööbimiskohta kohale ja kohe hämming. Keegi bookingu reserveeringust midagi aru ei saanud kohapealsetest ja inglise keelega siin ikka kergelt öeldes kehvasti 😃 Aga Sillu suutis kellegagi õnneks ikka kontakti leida telefoni teel ja läks u tund aega. Saime korterid kätte ja asi hästi. Vaade jõele ja päikseloojangule jne. Ilus. Ootamise peale juba paar õlli ka tehtud ja siis kõik chill.

Edasi läksime söögikohti avastama. Valisime meelega kohalikke tänavavahesid ja vaatasime kohaliku elu-olu esimesel õhtul kohe ära. Päris kohalikud kohad olid ikka jubedad 😃 Lihtsalt tänaval maas kogu söögid ja asjad. Leidsime sellise väljanägemiselt 3* kümnest koha siis lõpuks ja astusime sisse. Trampisime teisele korrusele ja hakkasime aga valima 🤤

Ise võtsin suht kindla peale kohe kevadrullid, mis pidid siinkandis väga head olema. Olidki!


Springrolls

Aga sel korral sattus nii kehvasti, et need ja kohalik õlu olid põhimõtteliselt ainukesed normaalsed asjad 😃😃 Teistele sattus söögi sisse mingi kohalik maitseaine leht, mis haiseb nagu roiskunud konnakulles. Selline tõsiselt halb asi. Hilisemalt on ka sama asi söögi sees olnud ja no meist ei suuda seda keegi süüa 🤮😵 Haiseb ikka jubedalt.



16.02


Uue päeva hommikul tegime Sillu ja Leixiga kiire jõusaaliringi ja koos teistega basseinis 

ujumise ja võtsime esimese päikese. Päike on siin tõesti intensiivne. Kätte oli jõudnud laupäev ja hakkasime õhtuseid plaane tegema. Tiksusime mingi aeg niisama, tegime katusel mõned pildid päikeseloojanguga ja varsti tekkis plaan linna peale jalutama minna. Mõeldud, mindud 😃 Kuna eelmisest päevast osad juba teadsid, et Skytoweri all baaris ülihea ja maitsev supp, siis seadsime sammud sinnapoole. Eesmärgiks oli kõht täis saada ja head sööki maitsta. Oli väheke kallim koht, aga tõesti seda väärt. (4€ asemel läks söök siis u 6-7€😃) Supp mingite seenejubinate ja korralike vürtsidega tõmbas kehas nii mõnegi elundi kiiremini käima 😃 Ja Sillu mõtles, et teeb nalja ja sööb ühe väikese tšillikauna ka ära 😃 Mujal need kaunad viilutatud ikka, seekord oli terve. Ära ta selle sõi ja silma tõmbas ikka märjaks ja näost ikka põlema😃Mul oli suppi süües juba sama tunne😃


Skytower all restoranis hea vürtsine supp

Asjad söödud, liikusime edasi. Vaatasime Skybari ka üle 52. korrusel. Piletit polnud, pidi ostma joogi baaris. Kokteilid 120-180K (5-8€). Mujal pigem üle 70-80K ei maksnud, et eks seal siis see paar euri pilet sisse arvestatud. Vaade linnale oli äge, kuna oli kätte jõudnud õhtu. Kusagilt pidi saama ka veel kõrgemale, kust vaade 360°, aga kõik kohad kella 22.00st kinni ja linn muutub rahulikuks ära. Mõtlesime järgmine õhtu minna, aga kõik olid üleväsinud ja päris maja tippu ei jõudnudki. Valter oli kusagilt kuulnud, et sinna pidi pilet olema 9 daala. Ok, järgmine kord siis 😏 Läksime korra tagasi hotelli, sest Efka tahtis koju (meil oli korteri peale 2 kiipi ja ühega oli Mallor toas ja magas juba) ja meil hakkas tekkima plaan, et peaks peole minema. Mõeldud-mindud. Tatsasime linnapeal ringi ja Hr. Google andis vastuseks, et klubi Apokolypsis vms on tore koht. Läksime kohale, tümm peksis, tuju hea, tegime kiired koksid ja oligi kõik 😃 Klubis pigem kohalikud, mõned turistid ka lisaks meile, aga suures pildis ikkagi kohalikud. Minema liikudes käisime veel kusagilt poest läbi, võtsime õlut ja tatsasime niisama linna peal ringi. Nägime kohalikke kodutuid ka ikka, see kurb vaatepilt, ema lapsega keset tänavat ja siis muidugi veel koerakutsikas ka endale sinna juurde võetud. Loomulikult toetasime neid seal. Ja kutsikad oleks tahtnud kõik koju kaasa võtta, sest need ikka ägedad seal.


Mina koeraga 😁


Hommikuks olime tagasi hotellis ja teised arvasid, et on mõistlik ära magama minna, me Silluga nii ei arvanud 😁😁 panime mussi käima ja jutustasime kella 8:30ni, kuni Mallor ärkas ja siis hakkasime talle pulkadega nuudlite söömist õpetama 😁 aga ok, las see olla, endal oli lõbus :D 9st umbes läksime siis magama ära.




17.02

Kell oli 11:50 saanud ja arvasin, et mis siin ikka enam magada, 4 tundi und piisavalt küll juba. Tegelikult ajad Kex mind üles ilmselt 😁 Ajasin kargud alla ja basseini, et kergem hakkaks, sest suutsin ära tõestada, et soojas kliimas on ka ikkagi selline olevus võimalik, nagu pohmell gibson 😢 Esimest korda elus jõudsin siis sellisesse seisu. Eks vanus ole ka juba 40-ndates. Päeva peale osad läksid kohalikku sõjamuuseumisse, mis olevat tore koht, kui sind sõda ja piinamismeetodid ja asjad huvitavad.

Meil Kexi ja Efkaga tekkis plaan minna linnatiirule, et vaadata, mida kohalik market pakub ja vaja oli raha vahetada jne. Panime aga jala minema ja paarikümne mindiga olime turul. Valikut igasugust, nii riideid kui söögikraami. Vaatasime vähe ringi ja siis rahavahetusse. Plaanis oli siis 670€ sulli vahetada kohaliku vastu. Kursiga siin nii, et alla 26 000 ei olnud nõus vahetama, reisi lõpuks saime aru, et see oli ka suht mõistlik. Ühes kohas tegime väikse summa 25 500ga. Eestist kaasa vahetades saime 24 600, et väike vahe ikka sees. Nii, pidime saama siis u 17 400 000 dongi, a valuutavahetuse tüdruk arvas, et loeb meile rahulikult 14 milj. Kui üle hakkasime koheapeal lugema, siis võttis kohe rahapataka käest ära uuesti ja lugeski 14 400 000 ja võttis sujuvalt laua alt veel 3 milj dongi (u 115€) ja andis ikka õige summa lõpuks. LUGEGE RAHA KOHAPEAL KOHE ÜLE! Et ei oleks endal jamasid pärast. Juhei.

Kõhud muudkui tühjenesid ja leidsime sellise toreda koha nagu Food Market. Korralik tänavavatoidu festival, rullidest ja pirukatest kuni suurte söökideni välja. Võtsin ise mingi grillil tehtud liha (ilmselt kana, vb koer) ja lasin selle saia vahele pista. Oli ikka hea küll, korralikud maistseelamused. Võtsime veel koju kaasa ka kevadrulle teistele ja endalegi, sest olek ei olnud ju kõige kergem ja rasvast mõnusat sööki ikka läheb siis 😁😁

Koju ära ja vedelema ja õhtuks olid kõik läbi ja kuna järgmine päev lend Nha Trangi oli ees ootamas, siis tuttu ära. Skytowerisse ei jõudnuki uuesti siis.

End of HCMC.




Food Market

18.02-24.02

Nha Trang

Sillu sünnipäevahommikul tegime talle hommikulaulmise ja kinkisime Vietnami sõja kiivri, mille eelmine päev turult leidsime. Sõime hommikust ja oli aeg trippima hakata järgmisesse linna.


Sünnipäevalapsega pilti ka ikka hommikul 🎂🚩

Ootused olid suured, et saame suurlinnast minema ja mere äärde ja puhkama-puhkama hakata rahulikult. Lennuga läks vist kõik rahulikult, sest midagi märkimisväärset ei meenu. Kohalik siselend oli ette bronnitud 39€ nägu vms. Minul ikka nohu ja peale maandumist pea ja kõrvad undasid nagu Tallinki laeva pasunad.

Lennujaamast saime kohe taksobussi 550K (22€), mis tundus väga mõistlik hind u 35km sõidu eest. Nii oli. Kohal.

Apartmendid skytowerites taaskord ja piltide järgi bronnides tundus kõik väga ilus ja viisakas. Maja oli enamvähem 3 aastat tagasi valminud ja arvasime, et kõik hästi. Saime tubadesse ära ja kõigil mingi jama. Korralik niiskus oli Vietnami ehituskvaliteediga koostööd tehes juba oma jälje jätnud, seintel kerge hallitus jne. Esimese asjana poodi koristustarbeid ostma 😃 Kõik said enda põrandad pestud ja koristatud, läksime sööma. Vaatasime jälle kohe oma ümbruskonna kohad üle. Õhtul tulid teised Sillu sünnipäeva puhul külla ja tähistasime.Leidsime enda rõdult ühe väikese krabipoisi, kes ringi siblis. Võtsime ta endale tuppa ja ehitasime talle elamise. Ei läinud kaua aega mööda, kui leidsime ka teise 😁🦀


Koduloomad


Sättisime nad ilusti suurde tuppa elama ja kõik hästi. Imestasime ainult, et kuidas nad 27. korrusele olid jõudnud. Sest krääbikene ikka nii ei roni, nagu ämblik. Aga seal nad olid ja koduloomadeks nad said.

Sünnipäeva puhul tegime siis tirilimpsti ja läksime ka ikka välja tatsama veitsaks.

Välja liikudes oli allkorrusel mingi olukord, kus mingi hiinlane oli suutnud lifti kinni jääda ja sõbrad üritasid teda sealt päästa. Juhuslikult oli ta kinni 27-28 korruse vahel ja kuna tegu apartementitüüpi majaga, siis saab kaardiga liftis ainult enda korrusele ja üldkohtadesse - katusele ja basseini äärde jne. Muude korruste uksed igatpidi kinni. Meil olid ka korterid erinevatel korrustel ja teistele külla minek oli paras tsirkus 😃 Aga ühesõnaga üks hiinalainen oli täpselt nagu kusagilt filmist välja hüpanud, hull aktivist ja rääkis ülikiiresti aktsendiga inlgise keelt, meile tegi see ikka nalja, aga saime aru, et inimesed olid hädas ja kohalikud ei saanud midagi aru ja ei osanud ka väga neid aidata. Läksime siis appi, et äkki saame uksed lahti tõmmata vms, aga tulemust sellel ei olnud. Jätsime ikkagi päästeoperatsiooni kohalikele inimestele sinna ja lahkusime.

Jõudsime kuhugi kõrvaltänavatele. Leidsime väikese söögikoha, kuhu algselt ainult vetsu läksime. Kohta hakati ka vaikselt sulgema, aga kui me sinna sisse astusime, siis neil selle sulgemisega kiiret polnud. Nagu ikka. Varsti oli laual juba 10 õlut ja tiksusime seal. Tegime pilte ja pulli ja liikusime mingi aeg edasi, ehk tagasi hotelli poole ja tuttu ära.


Sillu sünnipäeva istung



19.02

Hommikul 10-ne ajal ärkasime ja nagu ikka, kohe süüa vaja. Läksime kusagilt eriväikseid tänavaid mööda Kexi, Efka ja Silluga süüa otsima. Seekord nägime ikka päris kohalikke urkaid ja nurgataguseid. Pimedas vb ei oleks tahtnud seal liigelda isegi, sellised toredad kohad. Aga tegime siis mingi tiiru ja sattusime suht kodu lähedal normaalsesse söögikohta. Mul oli selleks reisiks kindel plaan ikka igasuguseid asju proovida ja seekord sai siis valitud grillitud konnakoivad. USKUMATU, kui head need olid :) liha nagu kana, aga natuke vb tihedam 😊 Lisaks siis küüslaugu shrimpid ja muud jubinad. Kõht ääreni täis, raha pmst ei läinudki jälle ja koju tagasi. Käisime veel Mältsi ja Efka korterist läbi, neil oli ikka korralik vaade sealt 40-ndalt ja lebosse veitsaks. Õhtul läksime linna, käisime Night Marketil ja lasime ka esimest korda jalamassaaži teha pool h. Sest rohkem ei viitsind passida. Mulle sattus mingi 13 aastane poiss enda ülipeenikeste näpukestega ja tegi ikka haiget küll mõne koha pealt 😢 aga muidu ikka hea. Raha taheti 200K nägu, ehk 8€ umbes. Järjekord oli uksetaga. Ja uksi oli mitu, ehk et salonge iga nurga peal. Jalad korras, koju ära.


20.02

Kuna Tomil ja Mar´il ja Jaanil oli kindel plaan minna Monkey Islandile see päev, siis mõtlesime ka ise, et muud teha pole, lähme ka. Teised panid ees minema, kuni me liikuma saime, aga ühesõnaga taksod ja u 10km sõitu ja saigi juba paadipileti osta, mis meid sellele imelisele saarele viis. Taksoga saime ilmselt üle jälle, nagu ikka, sest Nha Trangist viib sinna kaks teed, üks on otsetee, teine on pikem, mööda rannikut 😁😁 Aga mis seal ikka, kohal olime.Takso läks vist 400K. Ootasime paati veerand tundi ja tegime jätsi ja õlut, sest päev tundus tulevat ülikuum. Saarele kohale jõudes esimese asjana kohe vette. Vesi korralik supp, nii soe lihtsalt. Istusime natuke aega siis varjuall ja ujusime ja käidi ka lasteatraktsiooni peal ronimas. Tegu oli siis Ninja Warriorsi batuudiga meres 😁😁 Mingi aeg nägime teisi ka ja võtsime saarepealsest söögikohast söögid, mis olid taaskord täiesti mõistliku hinnaga ja väga korralikud portsud. Kõht täis, hakkasime ringi vaatama saarel. Ahvidpärdikuid kõik kohad täis, aga olid rahulikumad, kui ntx Tais olevat olnud. Ise pole käinud, ise pole näinud. Ei tea. Aga midagi väga ära pätsama nad ei tulnud või siis olid nad päeva jooksul venelastelt juba nii palju tavaari kätte saanud, et meie neid enam ei huvitanud. Käisime ringi ja teadsime, et kella 17ni aega, et siis läheb viimane paat tagasi mandrile. Kell oli u 15:40, kui saare teises otsas tuli minig rattaga tädikene, et 4 minutit aega viimase paadi lahkumiseni 😁 okei, eks rahavast oli selleks hetkeks juba vähe ka saarel ja panime siis paar sammu kiirema käigu sisse ja läksime tagasi sadama poole. Jõudsime täpselt nii, et paat pani minema. Okouu, mõtlesime, et sinna me siis nüüd jäämegi ja peame öö otsa ahvikestega võitlema, et ellu jääda 😁 Aga õnneks lahenes olukord ja tuli ikka üks paat veel ja ilmselt tuli pärast veel üks, sest ahvitaltsutajad ja muud töölised peavad ka ikka kuidagi sealt saarelt minema saama õhtul 😁



Tagasi mandril oli kohe hops 3 tillukest taksot ootamas, Hyndai Getzid vms. Mahutasime enda 10 inimest neisse autodesse ära ja sõitsime tagasi kodu juurde. Seekord siis kiiremat teed pidi ja summa oli ka lõpuks odavam, mingi 250K vist umbes ja ilmselt saime ikka veel poolega üle 😁 Aga noh, mis seal ikka.

Väike puhkus ja õhtul linna peale ringi vaatama. Centrisse oli u 4,5 kilti maad, et läksime siis ikka taksoga. Käisime korra veel night marketil, ostsin ühe seljakoti juurde, sest asju oli vaja kuhugi panna. Tingisin paaris kohas räigelt, ja läksin ikka täiesti minema, kui ei saanud enda 250K peale hinda 😁 Aga väljas korra mõeldes, siis vahet pole, kas 8€ või 10€ väga korraliku koti eest ja andsin siis seekord ise alla ja võtsin 300K ära 😁 aga nagu ikka hind hakkas 500st vms 😁 et julgelt pool tuleb ikka alla saada, siis saad ka veel nagunii üle.

Vaatasime veel ringi u 10 000 sammu ja leidsime ühe söögikoha. Armeenia Grill, koht väga viisakas ja vinge, aga kõhud olid suht täis kõigil, otsustasime, et järgmine päev tuleme tagasi, siis saab korralikku liha ja kardulat. Tädi, kes oli asjaajaja selles kohas rääkis, et tal õde (vist oli õde) või keegi sugulane elab Tallinnas ja et ta käinud seal. Selline tore kokkusattumus. Sest enamus kohtades ikka, kui ütled, et I´m from Estonia, siis küsiti ikka, et tore küll, aga mis riigist oled? 😁😁😁 Minult küsis isegi piiri peal mingi ametnik turvakontrollis samamoodi 😁

Jalutasime veel ringi ja leidsime ühe nurga pealt klassikalise turismipunkti. Kuna plaan oli nagunii kalatrip teha, siis astusime sisse ja uurisime, mida pakutakse. Saime kaubale 50 daala nägu private boat ja kalastamine,snorgeldamine ja Vinpearli saarel söögid ja jutud ja võtsime ära. Aga sellest hiljem. Järgmiseks hommikuks ei tahtnud, sest plaan oli natuke puhata ka vahepeal 😁 Sellega asi korras, leidsime veel ühe ägeda söögikoha kusagil teisel korrusel, kahjuks nime ei mäleta. Aga jõudsime 10 minti enne köögi sulgemist kohale ja saime ära tellitud. Kõik hästi, tuju hea. Söömise kõrvale vaatasime, kuidas kohalikud KÄSITSI koormatäie armatuuri reka pealt maha ajasid ja mõtlesime, et mis ajas me elame :D töö käib siin kõik ikka väga käsitsi. Aga ehitatakse ja ehitatakse ikka palju.

Siinkohal üks vahejutt, kui olime mingi päev rannas, tuli meile üks tore kohalik tädike ananassi ja mangot pakkuma. Hakkasime siis rääkima ja küsis kohe ära, et kas me venelased. Ütlesime, siis, et ei ole ja ta ei suutnud ära imestada. Et ta terve elu seal elanud ja viis aastat tagasi polnud veel ühtegi pilvelõhkujat ega midagi seal, nüüd neid ainult kerkib. Ja talle see ei meeldinud. Ütles, et venelased käivad ja joovad ainult hotellides ja et hästi palju hiinlasi on seal, sest lennud on väga väga odavad ja saavad sinna ilma viisata. Ja hiinlased ainult kädistavad ja jutustavad koguaeg. Et koguaeg stabiilne müra. Jõudsime järeldusele, et nii see siis ikka igalpool maailmas. Mitte, et ma kellelegi midagi halvasti öelda tahaks, aga nagu ikka, mõned tilgad meepotis rikuvad ikka kogu mee ära. Ja sellest tekivad üldistused ja arvamised.

Läksime tagasi hotelli ja tegime mõned õlled ning kuna und veel polnud, liikusime üle tee randa. Jalutasime seal, ajasime väikeseid krabisid taga ja olesklesime niisama. Viisime ka enda koduloomad loodusesse tagasi. Jätsime ühe telefoni jala peale välguga filmima, et krabidest ägeda video saaks, a sellele telefonile pandi kohe rolleripoiste poolt silm peale ja seda ei saanud järelvalveta jätta.


21.02

Kätte oli jõudnud neljapäev ja see tähendas, et me tahtsime puhata 😁Vedelesime rannas pool päeva, kuni kõht tühjaks läks ja siis läksime kohalikku Infinity restorani ranna ääres, üle tee. Ootasime päris pikalt, aga tasus ära. Kuna järjest rohkem tekkis igasugu isusid (ma rase vist), siis võtsin seekord kanaburgeri ja ühe klassikalise Hawaii pitsa. Burger oli megahea vürtsikas ja ega pitsa ka sellele alla ei jäänud. Kõike ära süüa ei jõudnud ja lasime veel pitsat kaasa pakkida.


Kanaburx

Väike leboasend veel toas ja õhtul taas linna tatsama. Läksime kusagil keset teed maha, nii et taksojuht oli natuke hämmingus, et kas ta tegi midagi valesti. Aga ei, meil oli plaanis lihtsalt jalutada ja nii me ka tegime. Käisime jälle uusi kõrvaltänavaid vaatlemas ja leidsime ka väikese lõbustuspargi, mis ei tundunud väga atraktiivne ja sinna seekord sisse ei astunud. Läksime Kexi, Sillu, Valteri ja Leigiga sinna Armeenia grilli sööma. Tasus minekut. Lihatükid suured ja korralikud, maitse hea. Prooviti ka seljankat, mis oli ka täiesti söödav ja hea, aga oma kodu seljanksi vastu ikka ei saa. Muidu koht tore, vene tümm peksis ja tantsuplatsil rahvas tantsis Ruki Vverh - 18 Mne Uzhe järgi ikka 😁


22.02

Hommikul kiire nuudel kodus ja kell 10 oli buss järel, et viia meid sadamasse paaditripile. Jõudsime sadamasse, oli vaja vähe oodata, hiinlased läksid kõik suurte paatidega ka merele, meile tuli 16-kohaline paat, kuhu mahtusime täpselt 10kesi ära ilusti 😁 Sõitsime u 15 minti ja jõudsime kuhugi rahulikku kohta, kus hakkasime aga kala püüdma. Saak ei olnud kõige parem, Jaan sai 3 väikest rõõbat ja Sillu ja Tom said ka midagi. Ise söötsin lihtsalt koha sisse, et järgmistel oleks hea püüda 😁Kui mingi tunnike täis sai, siis grupijuht juba vaikselt vihjas, et võiks edasi minema hakata, et päev on pikk ees 😁 me püüdsime natuke aega veel, põlised korilased, nagu me eestlastena ikka oleme. Ok. Läksime siis uude kohta, snorgeldamise ringid ja kapten käis ka, korjas taskud mingid manti täis, mida ta pärast pidavat endale söögiks tegema. Mingid karbid ja molluskid olid, niipalju, kui nägin 😁Ujumas käidud, liikusime Vinpearli saarele restorani. Suur laud ja söögid olid valmis juba pandud, kui kohale jõudsime ja saime ühe korraliku kõhutäie süüa taaskord. Vahelduseks osteti ka liiter viina söögi kõrvale 250K (10€) eest sealt samast restoranist. Ei tundunud kallis 😁


Siis passisime veel lebotoolidel, mis algselt pidid vist 7 daala maksma, aga ei küsinud meilt keegi midagi. Ja söögid olid ka kogupäeva komplekti hinna sees ilusti. Julgen soovitada, võtta see üks päev, ja 45 euri näo pealt maksta, tasub kindlasti ära! Hiljem arutasime veel, et selline asi ise ette võtta ja ajada ja tegeleda, et kõik õngeridvad ja paat ja asjad sebida, läheks ilmselt kallimaks veel. Tagasi kodus olime 15:30 ajal, buss viis ilusti tagasi ka ja peale kerget passimist oli plaanis veel lähedal asuvas Hindude templis ära käia, mida iga kord nägime linna sõites. Kuna meil oli Kexiga vaja taaskord sulli ka juurde vahetada, siis läksime panka. Kurss oli 26 084 ja olime sellega pigem rahul, et alla 26 000 ikka ei vaheta. Sellega korras, gps näitas 20 minti jalutamist. Hakkasime minema. Jõudsime ilusasti kohale, ostsime pileti mingi odava raha eest (20K ilmselt) ja vaatasime ringi. Templidesse sisse lühikeste pükstega ei lubatud. Pidi mingi ürbi võtma kapist ja peale panema. Käisime ühes sees ära, keegi seal palvetas ja keegi oli süüa toonud jne. Aga mul oli vahepeal vist päikesepiste kohale jõudnud ja väga ei jõudnud seal tatsata. Pildistati ja turistiseti seal mingi aeg ja minema ära. Me Kexiga olime õhtuks nii läbi, et puhkasime toas. Teised läksid peole ja linnapeale. Olevat käinud Z-Clubis, koht ikka venelasi täis jne. Ja öösel koju liikudes tuli Sillule ja Valdekule mõte, et nad lähevad ronivad lähedalasuva mäe otsa.


23.02

Hommikul ärgates telefoni vaadates oli Sillu mõned korrad hellanud kella 7:51 ajal, kuna ta oli võtme koju unusatanud eelmisel õhtul. Ärkasime siis üles ja lasime ta tuppa mingi aeg ja rääkis siis, et käisid džunglis 😁 ise ülirahul ja õnnelik. Rääkis siis, et panid taksoga mäe alla ja hakkasid ronima, eks oli peol ka juba käidud ja tundus ideaalne mõte 😁Läksid kusagilt metsa siis sisse ja olid madistanud seal loodusega, kus põõsastel 5-10cm okkad ja asjad ja väljas oli juba valgeks läinud, kui nad ühe tipu juurde jõudsid 😁 aga nad ise arvasid, et ronivad kõrval oleva kõrgema tipu otsa 😁 Ühesõnaga, käed ja jalad lõhki ja verised nad sinna üles jõudsid. Tagasi alla liikudes olid jäänud džunglisse nii haigelt kinni, et Valter oli Sillule öelnud, et ta helikopteri järgi kutsuks, et ta ei suuda edasi liikuda. Kuidagi jõuga läbi põõsaste nad said ja enamvähem elu ja tervise juures ka. Hakkasid siis tagasi liikuma, leidsid mingi templi keset metsa, kus kaks kohalikku ehitusmeest midagi askeldasid. Need kutsusid kohe teed jooma ja käte ja jalgadega suheldes saadi aru, et hullumeelsed peaks õnnelikud olema, et nad üldse elus on, sest metsas pidi olema väga palju mürgiseid madusid ja muid elukaid. Seekord läks siis jälle hästi 😁 “Hullud” magama ära ja me Kexi, Efka ja Mältsiga randa.


Sillu ja Valdur peale džungliseiklust


Kaua seal olla ei suutnud, nagu ikka, paar tundi ikka max selle intensiivse päikese käes.

Ja mõtlesime, et kuna järgmine päev lend jälle, siis käime veel ikka linnas ostukeskuses ka ära. Läksime Lotte keskusesse, mis pidavat sealkandi üks suurimaid olema. Hinnad olid ulmeliselt odavad taaskord ja keskus, nagu keskus ikka, riided ja söök ja kõik muu pudipadi. Tegime ühed kohvid ja hakaksime kodu poole tatsama. Keskuse lähedale, pmst kõrvale jäi kohe Buddha tempel. Olime suht väsinud ja mõtlesime, et ei hakka minema. Aga läksime ikkagi. Tegime all platsi peal paar pilti ja siis ikka vaja üles ka ronida. Mõtlesin, et ops kaks treppi ja kohal. Krt ma arvan, et see trepp oli ikka reaalselt taevani. Mingi 60-ndale korrusele vähemalt 😁Aga üleval jälle imeilusad vaated ja tasus ronida. Templisse sisse jälle ei saanud, sest riided ei olnud vastavad ja vaatasime väljast ära selle asja. Alla tagasi olin ma nõus taksoga minema, aga valmisime siiski jalutamise 😁 Väljast takso ja koju ära. Koju jõudes oli Sillu ka vaikselt ärkamas ja jalg oli paistes nagu elevandi kõht raseduse 13-ndal kuul.


Pizza delivery

Saime Mallori ja Efka toast jääd ja tõime veel pitsat ja nosimist tänava pealt, sest ilmselgelt oli ka Sillu müüdi murdnud, et pohmakat ei ole 😁😁Aga jalg oli nii hull, et peale astuda ei saanud. Mina vana doktorina panin diagnoosiks klassikalise hüppeliigese nikastuse. Kuna varasemalt pole olnud, siis esimene kord ongi valus ja paistes. Nagu paljude muude asjadega elus 😁Ok, Sillu otsus, et haiglasse ei lähe, kuna järgmine päev vaja lennata. Me Kexiga sõitsime siis linna haiglasse ja otsisime kargud. Haigla kõrval ilusti terve pood kõigega, mida vaja. Sidemetest kuni ratastoolideni müügil ilusti. Võtsime siis vähe fancy´mad kargud, mida sai ka sättida, mitte päris sõjaaegseid puust kärakaid ja maksime 330K nende eest. Hüpeka side ka juurde 60K ja asi korras. Ise pakkusin veel välja variandi, et võtame ratastooli ja ma võin hooldaja olla järgmise lennu ajal, et saame paremad kohad istumiseks 😁😁 Aga järgmiseks päevaks oli jalg juba parem ja sideme ja karguga sai liikuda küll juba. Õhtul käis Valdur (tal ikka mitu hüüdnime) ka läbi ja seda oli päris humoorikas kuulata, kuidas nad arutasid eelmise õhtu ja varahommiku seiklusi :D Valdeku olukord oli ikka päris jõhker, oli näha, et oli väga jõuga põõsast välja roninud. Käed ja jalad kõik suuri kriime ja asju täis. Aga poisid ise nii rahul taaskord endaga 😁😁 peasi, et ei lase tujul langeda 😁


24.02

Kätte oli jõudnud pühapäev, Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva hommik ja meil oli juhuslikult vaja ärgata koos päikesetõusuga, sest oli vaja asuda teele järgmisesse linna. Saime eelmisest kohast ette tellida suure bussi, mis meid 600K eest lennujaama viis.

Arvasime, et lend 9:25 ja tulime varuga, jõudsime 8:00ks lennujaama ja saime teada, et meie lend 8:25 tegelt😯 (ükspäev silluga vaatasime just, et lend 9:25, aga eks me olime juba õlut ka teinud 😃😃see oli algne saabumiseg 😉 Aga meie õnneks läks seekord nii, et lend oli juba edasi lükatud ja väljub hoopis 10:30 😊Tegelt hakkas 10:35 check-in ja lend alles 12:35, juheinar 👍😃 Klassikaline kohalik kommunikatsioon ja inglise keel neil siin :D õnneks olime kõik juba 6st hommikul üleval ja õnnelikud 😃 ok. võtsime lennujaamas siis massaažitoolid. 50k kohalikku maksis pool tundi, noo, lebo 2 € ja vedelesime seal võidu. Ise olin tunnikese, lugesin raamatut ja jäin vist vahepeal isegi magama. Ärkasin selle peale, et mingid hiinalaised istusid kõrvale ja hakkasid ise seal mõnnama 😃 Teised leidsid lennujaama eest mingi pubi ja tegid hommiku puhul kiired joogid, sest aega oli lihtsalt üle ja muud ei olnud teha.



Ok. Saime DaNangi kohale, võtsime 3 taksot ja sõitsime hotelli. Kohale jõudes nägime esimesi eestlasi! Rääkisime paar sõna juttu ja nad ütlesid, et tulid täiesti teisest linna otsast jalutades meie kanti ja et meil ikka selline rahulik piirkond, et elu käib nende juures pigem. Mõtlesime, et mis seal ikka, taksod sõidavad ja lebo. Ongi hea rahulik puhata.

Esimene õhtu googeldasime kiirelt, kus lähim pood ja tatsasime sinna. Tegime ümbruskonnale kogemata kaks ringi peale ja kohalikud olid koguaeg sellised, et: oo tsaukitsau, oo kuulsused või siis ühes väikses tänavas väike laps, oo suured valged hiiglased, kutsus ema ka veel vaatama 😃😃 Aga üldiselt Da Nangis kindlalt kõik väga sõbralikud ja toredad. Poest võtsime esmavajaliku kraami ära (2€ viinad ja kast õlli ja snäkke jne) ja tagasi hotelli. Pood oli nagu ikka, kellegi esikus lihtsalt ja tegime neile ilmselt terve kuu käibe 😃Nad olid ikka väga õnnelikud.

Kuna oli ikkagi pidupäev, siis õnneks Mallor oli leidnud eelmisest kohast mingist venelaste poest ka MUSTA leiba ja kilud ja sprottnikud oli meil kodust kaasas tähtpäeva puhuks, siis oli ikka Eesti viin ja leivad laual ja istusime mingi aeg. Mina mõtlesin jälle küsimuse peale, et mida sa tegid viimati elus esimest korda ja otsustasin, et hakkan ka nüüd kilu sööma. Ja no maitses nii hästi, et nüüdsest sööngi :) Käisime veel rannas kooserdamas ja ringi vaatamas. Kõndisime seal ja järsku käis räme mats. Vaatasime siis, et mingi kutt pani rolleriga vastu puud nii, et puu pikali ja roller pahupidi. Läksime lähemale ja kutt ütles, et tal kõik korras. Tundus, et oli täis või siis mingeid aineid pannud.Küünarnukk oli ikka verine, aga abi ta ei tahtnud. Igatahes tõmbasime tal lenksu õigeks enamvähem ja minema ta kiirustas sealt, ilmselt, et tal endal mingit jama ei tuleks.

Sättisime ise ka ennast kodu poole ära, sest kell oli juba öö.


Palju õnne Eesti!

25.02

Hommikul ärksamad läksid juba jalgratastega ümbruskonda avastama ja ülejäänud tiksusid niisama. Ise jõudsin suht viimasel hetkel sööma ja siis kiire rannapõks. Esimesi päikesevarje ja asju aitasime ise üles panna ja toolid asjad ikka siin ennesõjaaegsed suht. Kõik kellel on mõte, et võiks elada kusagil soojas kliimas ja tahaks investeerida hotelli või ööbismispaika kusagil. VIETNAM is the place, kus turism on veel täiesti lapsekingades ja välja arendamata. Kuigi ehitused ja asjad käivad VÄGA VÄGA hoogsalt, siis praegu on viimased võimalused siia bisnieks käima panna. Venelane ja hiinlane (tasuta viisa ja odav reis) siin juba käib, küll muu maailm ka siia varsti järgi jõuab! Aussid ja Uus-Meremaa rahvast ka siin juba piisavalt. Arvan, et 5 aasta pärast siin kõik juba täis kuurortiteks ehitatud ja elu käib. Peale lõunat otsustasime, et käime kohe ära Hoi Anis, kuhu oli 20 km maad. Minu kindel plaan oli endale lasta mõõduülikond teha, sest hinnad on nii ulmelised siin lihtsalt. Jõudsime kohale ja terve linn erinevaid võimalusi täis ja rahvast ka palju. Linn ise meeldis kõigile väga ja sain ka ühest kohast mõistliku variandi endale ära tellida. 110 daala, ehk siis jah. ODAV. Käisime söömas, söögid jälle 45-50K ja ülimaitsvad. Vaatasime veits veel ringi ja kõigil suht väss peal, läksime koju tagasi.


26.02

Oli kindel plaan lihtsalt vedeleda ja puhata vahepeal. Peale hommikusööki läksime basseini äärde, kus oli väga vahva vaade linnale ja merele ja kõigele. Tiksusime seal ja tegime paar margaritat ja mõned õlled ka, et ei tekiks vedelikupuudust 😁 Õhtu poole oli plaan ikka kooserdama minna. Läksime Kexi ja Efka ja Malloriga neljakesi seekord. Kiire googledamine näitas mingit suuremat Makretit (Han Market vist), läksime kohale. Korralik Tartu kinnise turu lõhn tervitas meid ilusti. Kalad ja söögid kõik esimesel korrusel ja teisel korrusel riidekraam. Üks pool täielikult lähimaade asjad, kimonod ja jaapanlaste kleidid ja asjad ja teisel pool siis riided ja jalanõud ja asjad. Hinnad ulmelised ja sinna me jätsime umbes 1,5 miljonit rahulikult, aga asju saime nii palju, et ei mahtunud ära kotti. Tasus käia. Peale seda liikusime kaubanduskeskusesse. Nime ei tea, a üle silla ja paremal kohe 😁😁 Hinnad samad, mis Eestis. Adidase ja Nike esindused ja asjad olemas, kolmandal korrusel oli 4 erinevat poodi, mis müüsid massaažitoole 😁 Käisime ühes sees ja küsisin hinda. 69 900 000. Tean, et Eestis on sama hind umbes 😁 Käisime toidupoes, võtsime näksimist ja koju ära.


Marble Mountain

27.02

Käisime autodega trippimas, võtsime hotelli kaudu 12st 20:00ni koos juhtidega autod. Kaks autot 7- ja 5-kohaline kokku 1,4 milj (55€) päev. Plaan oli käia Marble Mountainsis, väikeste ümmarguste paadikestega jõetripil, mida meile hotelli adminn soovitas ja siis ise pidin kella 16ks nagunii Hoi An-i jõudma, et tellitud mõõduülikond kätte saada😊😊 Teised planeerisid siis ka plaani selle järgi, et Hoi Anis tsill ja paar tundi shoppamist. Autod olid ilusasti kohal õigel ajal ja panime minema.

Marble Mountain siin siis üks põhilisi vaatamisväärtusi, sissepääs 40k ja kui tahad liftiga üles, siis 15k otsa 😃 55K siis kokku (2€) Loomulikult läksime liftiga. Liftiga alla saamiseks uuesti 15K 😁 Alla tulime jalgsi 😁


Ronimine Marble Mountainsi koobastes

Mäe sees siis erinevad tunnelid ja käigud ja templid jne. Proovisime ühte sisse ka ronida saime poole peale ägedasse kohta, aga seal sellist lahtist kivipuru päris palju ja ise väänasin viisakalt kolm korda hüpekat kohe. Ei ole mõtet plätudega ikka ronima minna! Ok, osad käisid mäe otsas ära, kellel keha ja jalad kannatasid 😉  Ronisime välja tagasi ja käisime kõige suuremas koopas ka ära ja siis oligi tunnike möödas, mille autojuhile lubasime, et kulub.(Tasub arvestada 2-3 tundi, et kogu asi üle vaadata). Vahepeal küsisime veel ühe turistika käest, et mis teise mäe otsas oli ja vastus oli lihtne:"The view! As everywhere else 😃😃"  Vaated olid ilusad küll. Ok, kooserdasime trepist alla ja see oli päris jõhker. Korralik jalapäev 😃

Edasi sõitsime siis Hoi Ani külje alla ära, kus oli Coconut Village. Väikesed ümmargused paadikesed viisid jõele ja sõitsid läbi kookosedžungli. Kahekesi paadis + juht (enamuses naispaadimemmed!) Sellega tehti korralikku bisnieksi siin. 700K paat = tunnike jõe peal. Me võtsime juba 5 ja neid oli seal ikka palju palju. Kokku ei jõudnud lugeda, aga paarsada tk kindlasti. Kohalikud tegid seal paadiga korralikult showd ja näidati, kuidas nemad siin võrguga kala püüavad jne. Täitsa tore kogemus ja täpselt paraja pikkusega, kauem ei oleks suutnud seal päikese käes tiksuda. Aga kui keegi siiakanti peaks sattuma, siis soovitan võtta see kiire asi plaanidesse😉


Coconut Village paaditrip jõe peal

Kella 16ks oli planeeritud jõudmine Hoi Ani vanalinna. Jõudsime isegi pool h varem. Kõik hästi, läksime laiali, kes sööma, kes kuhu ja me Kexiga mu ülikonnale järgi. Tädi oli väga tore ja küsis Eesti kohta jne. ja proovisin selga. IDEAALNE👍 Midagi rohkem teha vaja polnud, ikka õige asi. Ise kindlalt 110% täiega rahul. Kokku läks siis 102€ see asi maksma. Why not 😃 Jaan tellis endale korralikud nahast saapad ja Leigi käekoti, mõlemad toimetati ilusti järgmiseks päevaks hotelli. Hinnad olid ulmelised, nagu ikka. Saapad 1,2 milj (48€), kott 1,75 milj. (70€). Kvaliteet korralik ja vinge ikka.

Leidsime teised ka üles söögikohas ja söökide Hoi Anis kõik väga hästi. Kordagi ei pidanud pettuma. Pidi olema ka kõige paremate söökidega linn Vietnamis.

Siis kiired tilulilu shoppingud ja tagasi hotelli. Kõik olid nii läbi, et 20:15 vist magasime juba 😃


28.02

See tähendas aga, et hommikul 6:12 oli mul uni läinud. Kex ärkas ka 6:30ne ajal ja vahtisime hambad laiali, kuni siis 7:15 sööma läksime. Teised olid ka juba hommikusöögilauas ja arutasime päevaplaani. Algne plaan oli minna Ba Na Hillsile, aga kiire guugeldamine näitas, et ühe silla pärast pole mõtet tervet päeva raisku lasta. Kuigi osad räägivad, et see selline "must be" koht, siis pigem olevat turistikas ja mitte väga eriline. Ise ei tea, sest tegime teised plaanid.

Osad läksid ratastega linnapeale, me võtsime takso ja läksime turu peale. Ikka ehtne turg jälle, saab igast sööki ja nänni ja pähkleid ja suitsu ja kõike ühesõnaga. Riideid ka 😃 Lõunaks olime tagasi kodus ja kiire pesu ja võiku ja hommikul sai siis plaani võetud surfirand ja selle proovimine.

Mõeldud, tehtud. Tahtsime võtta koos kiire koolitusega esimest korda lauad, aga selleks päevaks koolitust polnud ja saime ainult lauad. 200K oli tund, 250K oli kaks, võtsime kaks lauda kaheks tunniks pundi peale (500k=suts alla 20€). Suht mõistlik, sest surfamine võtab ikka suht läbi😃 või noh surfilaadne toode, sest surfamisest asi kaugel veel 😃 Käisime siis kordamööda vees ja varsti oligi kell 17 ja hakkas pimedaks minema. Lauda tagasi viies kutt küsis, et noh nibud valusad v? Loomulikult olid, sest lasin ikka tuimalt ilma särgita kohe ja see ei olnud hea mõte. Tunne oli nagu oleks just elevandi sünnitanud ja teda imetanud umbes 1,5  aastat🤬


Aga mida sa tegid viimati elus esimest korda?

Jalutasime rannast veidi eemale ja otsisime süüa. Seafoodi enam ei tahtnud ja sattusime kuhugi hiinalinna, kus oli kanarestoran MT Chiken & beer. Vot see oli äge asi. Võtsime väikesed magusad tiivad ja veel mingid väikesed teravad kanad. Ülimaitsev taaskord ja saime veel ühe hunniku koju kaasa võtta, sest kogused olid väga korralikud😊 Õhtu lõpuks istusime kogu pundiga hotelli katusebaaris ja tekkis mõte, et eelviimane õhtu ja võiks kasiinos käia. Käisimegi 😃 Käisime Crowne Plazas (sama nimega hotell ka Helsingi kesklinnas ma tean 😁 ), mis tundus väga suur ja luxury place olevat, aga sees saime teada, et klassikalist Holdemit ega muid meile tuttavaid mänge neil siin mängida ei või ja olid pmst ainult kohalikud mängud + 3 lauda blackjacki, mis olid ka ilmselgelt hiinlaste poolt hõivatud 🤑 Ühesõnaga mängida ei saanudki ja kõht oli tühi, sõitsime kesklinna "Tisside" kuju juurde, kust lähedalt leidsime tänavatoidu koha, kus inimene reaalselt magas lahtises putkas, voodid ja asjad kõik olemas. Ärkas üles ja tegi meile mõned kanaburksid ja hotdogid. Aega läks, aga kätte me need söögid saime u tunni jooksul ja maitses imeliselt hästi. Koju tuttu ära ja oligi viimane täispikk päev käes.


01.03.

Uue päeva alguses kiire hommikusöök ja lihtsalt lebo, kes bassu ääres, kes toas 😃 Täpselt 12:00x liikusime uuesti randa, sest soov oli ikka seda surfi värki veel harjutada, sest kuna siis veel, kui mitte siin. Ja mida ikka õige eestlane teeb, kui on soojamaa reisi viimane päev 😃😃 Päike seniidis ja hakkab pekki põletama rannas 😃 Kella 14ni ootasime paremat lainet, sest ega me enam mingid algajad polnud ja teadsime juba, kuidas ja mis, hommikul sai youtubest koolitus ka tasuta ära vaadatud ja mis seal ikka, hakkasime aga proovima 😃 Ise võtsin seekord juba särgi ka kaasa, sest niplid olid ikka VÄGAVÄGA hellad 😃😃 Silluga kumbki saime korra ikka selle tunde kätte, kui laine reaalselt kandma hakkab. Oli ikka kift tunne küll. Ja arutasime, et järjekordne põhjus olemas, miks reisima peab😉 Ja järgmisel korral teame juba, et selline asi tuleb ikka reisi algusesse planeerida, sest seekord sai aeg lihtsalt otsa enne, kui korralikult midagi laua peal proovima jõudsime hakata.

Päev õhtus, tatsasime jälle paar tänavat rannast eemale ja leidsime söögikoha. Kuna kõhud tühjad, siis telliti ikka laud looka jälle ja hakati otsast pugima 😃 Kes võttis nuudlid erinevate lihadega, kes shrimpe jne, otse akvaariumist kala ka taaskord laual ja nii ta läks 😃 9 peale u 1milj. dongi koos õllede ja asjadega (u.5€ nägu) ja kõhud kõrimaani täis. Tagasi hotelli ja kohvreid pakkima. Nagu ikka, tulles oli kordades vähem asju, kui nüüd ja läks suts aega selle pakkimisega. Õhtul käisime veel tänava peal kohalikku kultuuriprogrammi vaatamas, kus olid mõned huvitavad hasartmängud lastele pmst, sai ntx raha peale nooleviset teha, kindlate summadega, ise valisid, kas valid 2-6 enda kahe noole summaks või 8-12, vastavalt siis valikule viskasid suurele tahvlile, mis oli väikseid numbreid täis summadest 1-6ni vist 😃 Kui said vajaliku summa kokku, siis said raha topelt tagasi. 7ga oli selles mängus nii, et kui panid raha sinna ja oleks täis visanud, siis raha 3x tagasi. Ei valinud kordagi seda 7t, sest kõige ebatõenäolisem. Visetega läks siis nii hästi, et Sillu viimased kaks noolt andsid kokku 7 ja ja mu kaks viset järjest olid 7 😃 oleks vaid teadnud 😃 Aga mingist mängust said ikka õlut ka võidetud ja tiksusime hotelli tagasi. Magama ära, sest hommikul 8:30 oli aeg hotellist naaksu teha.


02.02-03.03

Checkoudid tehtud, taksod platsis, läksime ära lennujaama. Esimene siselend kell 11:00 Da Nangist HCMC-sse. Endal ikka räige nohu eestist kilekottidega kaasas (millest ei saanudki lahti😏 kliimaseadmed tegid ka muidugi oma töö) ja maandudes peaajuluus räige valu ja tunne, et kõrvakiled lõhki nagu kevadine kasvuhoone. Varasemalt ei ole elus sellist probleemi olnud ja nüüd täiega juhei. Õnneks ootas veel kolm maandumist ees 🐰


Saime HCMC-sse kohale, panime pagasi hoiule ja jalutasime linna peale. Leidsime söögikoha ja tegime kerge lõuna. Koht oli suht kärakas ja teenindaja klassikaline, iga küsimuse peale "yes yes" aga tegelikult ei saanud midagi aru 😃 Sillu jäi seekord üldse ilma söögita, aga teistel ikka õnneks portsud nii suured, et kõik said kõhud täis. Arutasime siis, et terve reisi jooksul ei saanud me enamus kohtades kõiki oma tellitud asju kätte 😃😃 (okei-okei mõnes kohas ikka joppas ka) aga anname andeks, me vb oleks ennast siin lõhki söönud 😃 Käisime veel mõned ümberkaudsed tänavad läbi, leidsime ühe väikese poekese, kust sai mõne riideeseme väga odavalt ja läksime taksoga tagasi lennujaama. Oligi aeg hakata valmistuma Ho Chi Minh - Doha lennuks. Lennukis lükkasin rahulikult Andrea Bocelli peale ja lugesin Jesper Parve raamatu "Mees2" lõpuni. Ohoh, kaks kuulsust ühes lauses, see läks küll nüüd hästi 🤔Lend venis nagu kaamelitatt nendes riikides, millest üle lendasime 😃 Õnneks ootas mind ja Kexi ees rahulik romantiline öö Doha lennujaamas, kuna ei saanud kohe järgmise lennu peale pileteid. Teised panid minema ära ja me hakkasime vaatama, kus magada saaks. Tõmbasin ise pleedi kusagile keset põrandat maha ja mõtlesin, et hea küll. Paari minuti pärast aeti meid ära, et ei või magada nii seal. Leidsime siis ühe family quiet roomi, kuhu ennast magama sättisime. Kell oli 2:00 kohaliku aja järgi ja 4:00 ärkasin, käed surnud , puusad valusad. Ei olnud kõige rahulikum magamine, aga kuna üleväsimus peal, siis pidi magama.

Ok. Ärkasime ja kooserdasime ringi natuke. Kella 8:00st siis lend Doha-Stockholm. Õnneks saime teist lendu järjest suure jalaruumi ja lebotada ja natukenegi magada. Aga ikka kõige ebamugavam koht maailmas, kus magada, on lennuk ja nüüd võin ka öelda, et teisel kohal on lennujaam 😃😃

Stocki ära jõudes oli paar tundi veel aega, nägime juba, et lörtsi sadas ja ilm klassikaline, kui soojalt maalt tulla 😁 Käisime O´Learyses söömas ja saime AirBalticu peale ära. See oli uskumatu, kui halb see lend oli. Ma reaalselt mõtlesin, et ma suren mingi nohulihaselõhkemise kätte ära seal moosiriiulis. Aga kuidagi me ära maandusime ja maha saime. Ja oh seda õnne, pagas ka ilusti kohal. Võtsime siis lennujaama bussi ja sõitsime parklasse autot otsima 😁 Sõitsime parkla 3 ringi läbi, sest ma ei mäletanud, kuhu auto panin 😁 lõpuks ikka leidsime ja saime kodu poole liikuma hakata. Aa, veel ei saanud. Sest ma ei mäletanud,kuhu ma parklakaardi ka pannud olin 😁 õnneks töötajal ei olnud sellega muret ja võttis meie raha ikka ilusti vastu ja lasi meid minema. Sõit oli jõhker, kuna olime kahe päeva jooksul siis u 4 tundi maganud ja muidugi pidi päev otsa lörtsi ja lund sadama ju. Hea lasta rekadel sabas 60-65ga. Kuni Rõnguni suutsin ära sõita. Siis reaalselt enam ei jõudnud, aga õnneks Kex oli paar tundi maganud kõrval ja sõitis ise lõpuni ära. 22:30 õnnelikult kodus ja juhei. Magama ära ja hommikul 6:20 uni läinud nagu naksti. Selleks korraks korras selle reisiga. Tore oli, seltskond oli vinge ja pulli sai. Tänx Kex, Sillu, Efka, Mallor, Valdek, Leix, Mar, Tom ja Jaan! Aitäh ja nägemist!


Pildid ja videod on üles võetud mobiiltelefon Huawei P20 Pro-ga. #huawei #huaweimobile #huaweieesti #huaweiestonia

441 views0 comments

Recent Posts

See All
bottom of page